Aasta algus on alati eelmise aasta ja uue aasta ootuste vastandamise periood. Toimunud sündmuste põhjal püüavad erinevad analüütikud ette arvata, mida lähitulevik toob. Tööalaselt, rahaliselt, majanduslikult... Kuidas olukord makrotasandil ettevõtlust ja elu mikrotasandil mõjutab.

Me näeme pandeemiast väljuvat, kuid geopoliitika läbi Venemaa jõhkrast kallaletungist Ukrainale häiritud maailma. See ei jäta ka makrotegureid mõjutamata. 2023. aasta saab olema elukalliduse tõusust tingitud sotsiaalsete rahutuste, ning samuti maailmamajanduse ebastabiilsuse aasta. Aga millega transpordivaldkond silmitsi seisab? Milliseid probleeme täheldame? Kas me suudame keskkonnana nende väljakutsetega toime tulla?

Energiakriis

Naftakütuste puhul näib olukord pärast sõja puhkemisest ja tanklate hindade hüppelist tõusu stabiliseeruvat. Kahjuks stabiliseerub see palju kõrgemal tasemel kui see enne Ukrainas sõja puhkemist oli. See kütusehindade tõus mõjutas kindlasti kõige rohkem transpordivaldkonda. Probleem ilmneb eelkõige Poolas - kusagil mujal Euroopas ei ole diislikütuse hinnad nii dünaamiliselt ja ebasoodsalt kõikunud kui siin.

Transpordivaldkond näeb aga tunneli lõpus valgust: kütuse tarnesuunad ja -ahelad on muutumas.

Euroopas on meid seni õnn soosinud. Talve leebe algus tõi kaasa oluliselt väiksema gaasitarbimise. See väljendus börsidel hinnalangusena. See ei tähenda siiski, et gaasihinnad ei ole kõrged - võime vaid nentida, et pehme talv ei põhjusta ettevõtetes elektri välja lülitamist. Transpordisektoris on energiakriisist enim mõjutatud just need ettevõtted, mille sõidukipargi kütusena kasutati veeldatud maagaasi (Poolas tõusis veeldatud maagaasi märtsihind 8 zlotilt umbes 20 zlotini septembris).

„AAAAA Võtan tööle

juhte TIR-idele...."

Paljud veoettevõtted, siiski need suurimad, organiseeritud kontori, õigusliku- ja sotsiaalse toega, on alustanud menetlusi sõidukijuhtide värbamiseks väljastpoolt Euroopa Liitu - tuleb aga teada, et nõuetekohaste lubade saamine ning formaalsete nõuete täitmine on üsna keeruline ja aeganõudev. Kiirendamaks muudatusi ja lihtsustamaks kolmandate riikide sõidukijuhtide töölevõtmist käivad valitsuse ning tööandjate liidu Transport i Logistyka Polska vahel läbirääkimised.

Pärast sõja puhkemist Ukrainas süvenes juhtide saadavuse probleem veelgi - arusaadavaks põhjuseks oli Ukraina kodanike riiki naasmine oma kodumaa kaitsmiseks. Kui me lisame siia juurde aastate lõikes sõidukijuhtide keskmise vanuse pideva kasvamise ja noorte huvi vähenemise elukutse vastu, siis ei ole üllatav, et ainuüksi Poolas on puudu umbes 150 000 sõidukijuhti (Euroopas on puudu üle 400 000 juhi). See probleem süveneb ka 2023. aastal - ka seetõttu, et uutele sõidukijuhtidele vajaliku kvalifikatsiooni omandamine on kulukas ja aeganõudev.

Õiguslikud regulatsioonid

Poolas muudetakse tööseadustikku ning muudatuste ajendiks on EL direktiiv, mis käsitleb prognoositavaid ja läbipaistvaid töötingimusi Euroopa Liidus. Tööseadustiku muudatused on kahtlemata kasulikud töötajale ja tugevdavad töötaja positsiooni tööandja suhtes. Need puudutavad muu hulgas hooldus- ja vanemapuhkust, täiendavaid töövaheaegu ning lapsehooldusega seotud paindlikku tööaega. Veoettevõtjad seevastu tõlgendavad neid muudatusi pigem ebasoodsatena, pidades uusi eeskirju töökorraldust keerulisemaks muutvateks ja üldiselt kulusid suurendavateks.

Transpordivaldkond jälgib Euroopa Liidu organite poolt edendatavat kliimapoliitikat üsna murelikult. Euroopas kokkulepitud mitte-nullemissiooniga sõiduautode ja kaubikute tootmise keeld (vastuvõetud tekstis, mis on ELi parlamendi seisukohaks liikmesriikidega peetavatel läbirääkimistel, toetavad Euroopa Parlamendi liikmed komisjoni ettepanekut saavutada 2035. aastaks maanteedel saastevaba liiklus) tähendab paljusid muudatusi, nt üldiselt väiksemat nõudlust transporditeenuste järele. Üks on kindel: transpordi ümberkujundamine nõuab nii aega kui ka rahalisi vahendeid ning tõenäoliselt ka muudatusi transpordiettevõtete töömudelis.

Mida Poola transpordisektor valitsuselt ootab? Eelkõige seda, et viimane kohtleb teda aruteludes subjekti ja partnerina, mitte ainult maksumaksjana. Poola transpordikeskkonna postulaadid ja probleemid on üsna selged ning lihtsalt sõnastatavad:

1. Kõigi maanteeveoks vajalike lubade ja dokumentide hankimisega seotud aeganõudvad ja venivad menetlused

2. Kutseliste sõidukijuhtide tõhusa koolitussüsteemi puudumine - mis on eriti häiriv sõidukijuhtide kroonilise puuduse tingimustes.

3. Sõidukipargi uuendamisse investeerivate ettevõtete toetuse puudumine,eelkõigekui ettevõtted soovivad oma sõidukiparki kaasaegsema ja keskkonnasõbralikumaga asendada

4. EL-väliste riikide töötajate tööhõivega seotud haldusprobleemid ja õiguslikud vastuolud

5. 13.Tehnilisi erandeid nõudvate (eriveoks ettenähtud) sõidukite kasutuselevõtuga seotud takistused. Nii Euroopa Liit kui Poola lahendused blokeerivad näiteks nn kergliiklusteede ja nn maanteerongide rakendamist.

Inflatsioon...

Stagflatsioon....

Retsessioon

Inflatsioon juba on. Ülejäänud kahe vältimise nimel võitlus käib. Erinevad majandussektorid moodustavad ühendatud anumate süsteemi, näiteks on laenukulu ja intressimäärade tõus mõjutanud tugevalt ehitussektorit, mis on vähendanud terase ning katusekatte materjalide tellimusi. Vähema arvu elamute valmimine tähendab otseselt vähem tellimusi keraamikatehastes, mööblivabrikutes jne, jne.On selge, et tootmine vähenemisega kaasneb ka nõudluse vähenemine transporditeenuste järele. Üllataval kombel peavad vastu sellised majandusharud nagu FMCG ja farmaatsiatööstus - need on osutunud majandusvapustuste suhtes kõige vähem tundlikuks.

Majanduskriisi 3 kurjakuulutavat sümptomit - inflatsioon, stagflatsioon ja majanduslangus, mida ka transpordisektor esile toob ja millele viitab, heidavad varju kogu majandusele.

Mis meid ees ootab?

Edaspidi näeme tarneahelate järkjärgulist lühenemist - logistikavaldkonna eri liiki seisakute tõttu kolivad ettevõtted idast ning Kaug-Idast Euroopasse (sõda ja pandeemia). Turg muutub üha nõudlikumaks - transpordiettevõtete kliendid eeldavad teenuste üha suuremat komplekssust - aina moodsamaks muutub nn tarneahela agiilsus - kliendid ootavad, et transpordiettevõtted kohaneksid muutlike turutingimustega kiiresti. Meie arvates on osaks transpordiettevõtete paindlikkusest valmisolek töö optimeerimiseks. Näiteks marsruutide planeerimisel, tühisõitude vähendamisel peame me selle all silmas transpordiettevõtete avatust digitaalsetele lahendustele.

Nii riigisisene kui rahvusvaheline transport seisavad praegusel raskel ajal silmitsi väljakutsetega. Kuidas majanduspööristes toime tulla? Ja mis veelgi tähtsam, kuidas neist pööristest välja tulla - see näib olevat 2023. aasta ja tõenäoliselt ka järgnevate aastate kõige olulisem küsimus. Kas võimaluseks ja tulevikusuundumuseks on Lääne-Euroopas hästi toimiv ühendvedu? Selle tüüpi veo põhjendus on kindlasti majanduslik - peamiselt on tegemist sõidukijuhtide puudusega. Alternatiivsed transpordivahendid kompenseerivad maanteetranspordi puudujääke ja selles mõõtmes vastutaks sõidukijuhid ainult transpordi viimase etapi eest. Poolas takistavad ühendvedude arengut selgelt raudteetaristu puudused.

Ühes võime kindlad olla: 2023. aastal seisame transpordis silmitsi kurviliste teelõikudega.